1. oktoobril toimus taaskord arheoloogia-alane teabepäev, seekord siis Kääpa Põhikoolis. Kool ise on, nagu maakoolid ikka, suhteliselt pisike. Arheoloogialoengut oli kuulama tulnud üle poole kooli, st kõik õpilased 5.–9. klassini, kokku umbes 60 õpilast. Päeva esimesel poolel toimunud 1,5 tunni pikkuse loengu käigus tutvustas Viire Kobrusepp arheoloogilist uurimistööd ning peatus põhjalikumalt eksperimentaalarheoloogial ning Rõuge muinasmaja projektil. Päeva teisel poolel said nooremate klasside õpilased Rõuges tutvuda kerkiva muinaskompleksiga. Õppereisile tulid kaasa ka mõned vanemate klasside õpilased, kel oli soov Rõuge muinasmaja oma silmaga ära näha. Nii mõnedki huvilised proovisid oma käega järele, kuidas käsitööriistad pihku istuvad. Külastati ka kohalikku linnamäge ning siin räägiti õpilastele veel põgusalt Rõuge linnus-asulast. Järgmisel päeval tegi õpetaja Merike Värs 5.–6. Klassiga kokkuvõtte pikast arheoloogiapäevast. Õpetaja sõnul oli tagasiside väga positiivne ning: „… mis kõige  tähtsam: on selge ettekujutus, kes on arheoloog, eksperimentaalarheoloog ja mida ta teeb. Lapsed kirjutasid jutukesi joonistasid pilte, mis neile enam meeldis ja meelde jäi.“

Käesoleva aasta 26. septembril toimunud Ööarheoloogia oli järjekorras juba neljas, mil Tartu Ülikooli arheoloogid osalesid Teadlaste Öö Festivalil. Sel aastal tehti koostööd Tartu Linnamuuseumiga. Tänavuse Teadlaste Öö läbivaks teemaks oli meditsiin ja tervis terve inimese seisukohast. Loomulikult käsitlesid arheoloogid teemat minevikuperspektiivis, otsides seoseid tänapäeva ja möödunud aegade vahel. Tänapäeva ühiskonnas on tervislikud eluviisid ja tervis muutunud üha aktuaalsemaks. Milline oli aga inimeste terviskäitumine kaugemas minevikus, näiteks keskajal? Mida võeti tollal ette, et olla terve(m) ning elada kaua ja täisväärtuslikult? Kas meil on minevikust ka midagi õppida?

Meie põhiliseks infoallikaks kesk- ja varauusaegsete inimeste terviskäitumise uurimisel on tollaste linnade jäätmekastid. Need sisaldavad ohtralt materjali, mida saab seostada tervisega – terve olemise ja tervena püsimisega. Erandiks ei ole ka Tartu jäätmekastid, mille sisule (neist leitud esemetele) toetudes ehitati üles käesoleva aasta Teadlaste Öö arheoloogia-alane väljapanek.

Tegevusi leidus nii lastele kui ka peredele. Töötubasid oli kokku tervelt seitse. Viies töötoas oli arheoloogiahuvilistel võimalik oma teadmisi täiendada alljärgnevatel teemadel:

• Mida räägivad arheoloogilised leiud hügieenist ja haigustest? Luubi all on jäätmekastidest leitud tekstiilid, juuksed ja parasiidid.
• Toitumine ning taimed ja vürtsid. Kas keskaja inimesed toitusid tervislikult? Milline oli tollane toidulaud (isotoopuuringute põhjal)?
• Nakkushaiguste vältimine (leprosooriumid ja hospidalid). Millist kurja tegi keskajal katk?
• Jäätmekäitlus, kanalisatsioon ja kaevud keskaegses linnas.
• Keskaegsed (pliid sisaldavast metallist) toidunõud. Milline oli nende mõju inimeste tervisele

• Lisaks tutvustati külastajatele huvitavaid leide keskaegse Tartu jäätmekastidest. Selgitame, mida Tartu jäätmekastid peale igapäevase olmeprahi sisaldavad ning miks need esemed seal tänapäevani säilinud on.
• Peale rännakut keskaegsesse Tartusse sai katsetada kirjutamist vahatahvlitele ja maalida Veneetsia peekrite motiive.

1. juulil algas Rõuges järjekordne eksperimentaalarheoloogiline seminar, mille eesmärgiks on läbi praktilise tegevuse tutvustada muinasajahuvilistele rauaaegset elukeskkonda. Põhirõhk on arhailiste töövõtete omandamisel. Seminari korraldatakse 2010.-2011. a. valminud muinasmaja juures ja selle üheks väljundiks on terve rauaaegse talu rekonstruktsioon, kuhu kuuluvad eluhoone (eelmainitud muinasmaja), ait. laut, sepikoda ja suvekoda. Terviklikku rauaaegset talu saab tulevikus kasutada nii arheoloogia ja muinaskäsitöö õpitubade korraldamiseks kui ka interdistsiplinaarse õppetöö läbiviimiseks.

Sel aastal on seminarist osavõtjate koosseis värvikas. Muinasmajahuvilisi on väga erinevatelt elualadelt, kes otse kontorist arvuti tagant, kes oma talutööde kõrvalt. Ühtedel huvi saada uusi kogemusi, teistel soov omandada uusi teadmisi ja arhailisi töövõtteid. Osad tahavad lihtsalt anda oma panuse muinastalu ehitamisse, saades kaasväärtusena nii uusi teadmisi kui ka oskuisi. Kõige kaugem muinasmajaline tuli siia otse päikeselisest Itaaliast.

Kolm nädalat Rõuges on möödunud linnutiivul. Selle aja jooksul on muinasmaja kõrvale kerkinud tulevase sepikoja seinad ja alustatakse katusekonstruktsiooni ehitamist. Eelmise aasta seminaril alustatud ait on ümber tõstetud selle õigesse kohta. Lähipäevil tõstetakse seintele ka katuse tugikonstruktsioon ning peagi hakatakse sellele paigaldama katusekatet. Erinevaid töid, mida on vaja teha selleks, et palkmajad kerkiksid võimalikult autentsel moel, on veel mitmeid.

17. juulil käis Rõuges ERR võttegrupp, kes salvestas materjali Ringvaate jaoks. Et saada päris oma muinasaja kogemus, proovis ka Ringvaate reporter Sander Loite järele, kuidas liimeisterkätte sobib.

3. augustil pannakse meeleolukas punkt tänavusele seminarile. Muinastalu minevikust, olevikust ja tulevikust ning muinasaegsest eluolust räägib Viire Kobrusepp. Rauast, sepikodadest ja sepatööst kõneleb Ragnar Saage. Võimalus näha, kuidas töötasid sepad u 1000 aastat tagasi. Avatud on ka kõlavöö kudumise töötuba. Silmailu pakub rahvatantsurühm Känd ja käbid Nõmmelt, Tallinnast.