24.–25. oktoobril toimus Tartu Ülikooli arheoloogia osakonnas järjekordne koolitus üldhariduskoolide õpetajatele. See oli koolitus, kus õpetajad said uusi teadmisi otse teadlastelt, kes vastavasisulist uurimistööd teevad.

Õpetajad koolipingis

Otse teadlastelt õpetajatele

Otse teadlastelt õpetajatele

Koolituse kontseptsiooni väljatöötamisel lähtuti sellest, et kaetud oleks võimalikult paljud kitsamad arheoloogia uurimisvaldkonnad. Loengutes anti kuulajatele ka ülesandeid ning osad loengutest olid üles ehitatud näidistunnina, et õpetajatel oleks tulevikus hõlpsam oma ajalootunde huvitavamaks ja mitmekesisemaks  muuta. Koolituse teisel päeval toimus praktiline väliõpe, mille käigus külastati erinevat tüüpi muistiseid Tartumaal. Iga muistise juures peeti lühike ja ülevaatlik ettekanne antud muistisetüübi ning konkreetse muistise kohta.

Siit algab teekond kahele linnamäele, mis asuvad teineteisest vaid mõnesaja meetri kaugusel

Alt-Laari linnamägi

Vellavere külakalmel

Uderna asulakoha avatud kaevandit uudistamas

Jaagupi tarandkalmed

Koolitusele olid oodatud loomulikult eeskätt ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajad, kuid võimalust osaleda meie koolitusel pakuti ka teiste ainete õpetajatele. Tänased õppekavad näevad ette erinevaid õppeaineid lõimivat loovtööd. Kuna arheoloogia on üks selline valdkond, kus tehakse koostööd väga paljude teadusharudega, siis pakub see ühtlasi mitmeid põnevaid võimalusi loovtööde teemavalikuteks.

Sarnaste koolituste osatähtsust laiemas perspektiivis on raske alahinnata, sest kuigi otseseks sihtgrupiks olid õpetajad, jõuavad arheoloogid läbi nende ju mitmeid kordi suurema sihtgrupi – õpilasteni.  Üheks meie eesmärgiks ongi tõsta ühiskonna ja eelkõige muidugi noorte teadlikkust eeskätt arheoloogiapärandiga seonduvate probleemide osas ning samas tekitada huvi arheoloogia kui ühe ülimalt huvitava ja mitmekülgse teadusvaldkonna vastu.

Tagasiside põhjal jäädi koolitusega väga rahule ja kõik jäid ootama jätkukoolitust, mis toimub juba aasta pärast, sügisesel koolivaheajal.

Käeoleva aasta suvel toimunud eksperimentaalarheoloogilise seminari ajal valmistati ette hulk materjali planeeritava muinastalu rekonstruktsiooni juurde kuuluva aida tarbeks. Seminaril osalenud omandasid mitmeid uusi teadmisi ja oskusi. Aida seinad laoti üles juba suvel. Oktoobri teisel nädalavahetusel paigaldati uuele ehitisele ka katuse tugikonstruktsioon. Kuna enamus detailidest oli eelnevalt valmis tehtud, siis piisas sel korral kahe mehe tööjõust.

Kõigepealt laoti katusekonstruktsioon tulevase aida kõrval üles, et kontrollida, kas kõik detailid omavahel kenasti kokku sobituvad.

Seejärel tõsteti katus jupphaaval seintele.

Lõpuks kaeti see kuni järgmise aastani kilega, et kaitsta katusekatteta hoonet võimalike ilmastikukahjustuste eest.

Selle aasta viimaseid muinasmaja toimetusi käisid Rõuges uudistamas ka projekti ,,Arheoloogia, võim ja ühiskond“ raames toimunud rahvusvahelisel tudengiseminaril osalenud, kellele antud projekti põgusalt tutvustati.

Osa saadi ka suitsutare „rõõmudest“, sest muinasmaja koldesse oli sel päeval süüdatud tuli.

Hoone on tükk aega kütmata olnud ja kuna sise- ja välistemperatuuride vahe polnud ka sel päeval kuigi suur, siis oli suitsupiir Rõuge korstnata muinastares üsna madalal ning kõik, kes söandasid hoonesse pugeda, said tõenäoliselt tubli sõõmu suitsu kopsudesse tõmmata.

Järgmise aasta seminari raames on plaanis ait korraks koost lahti võtta, et see tema õiges kohas uuesti kokku monteerida ning katuse kattematerjal paigaldada. Ühtlasi alustatakse rauaaegse sepikoja ehitust ja loodetavasti saab järgmisel suvel valmis ka suvekoda, kuhu saaks kohe ka toidupaja podisema panna.

Marinu külast Viru-Nigula vallast Lääne-Virumaalt leiti otsinguvahendit kasutades kaks väikest pronksist ratsanikukujukest. Leidja andis leiud üle Muinsuskaitseametile. Leiukohaga käis 3. jaanuaril 2013 tutvumas Ingmar Noorlaid Muinsuskaitseametist.

Leiukoht jääb Marinu külla Paepõllu kinnistule. Tegemist on põllumaaga, leiukoht ise on ümbritsevast põllust õrnalt kõrgem. Leiukohaga tutvumise käigus avastati ka üks uus seni kirjeldamata lohukivi.

Leitud ratsanikekujudest üks on terviklik, teine aga fragment. Tervena leitud kujule on eesti arheoloogias olemas ka vaste. Väga sarnane ratsanikukujuke on leitud aastal 1913 samuti Viru-Nigula vallast, Ranna külast. See jääb Marinu küla leiukohast kõigest 6 kilomeetrit põhja poole.

Ingmar Noorlaid

Muinsuskaitseamet